Piibel on inspireeritud Jumala Sõna, mis on kirja pandud Püha Vaimu ilmutusel ja õhutusel. Uus leping, nagu see on kirjas Uues Testamendis, on elav, kehtiv ja eksimatu juhend usu, käitumise ja õpetusega seotud küsimustes. (2.Tim.3:16,  1.Tes.2:13,  2.Pe.1:21, Heb. 4:12 )

Jumal on üks ja igavene, avalikuks saanud kolme isikuna – Isa, Poeg ja Püha Vaim, olles üks (5.Mo.6:4, Filipi 2:6). ISA Jumal on suurem kui kõik; Tema oli see, kes läkitas/ütles SÕNA (Logos) ja Tema on kõige alustaja (Joh. 14:28; Joh. 16:28; Joh. 1:14). POEG on lihaks saanud Sõna, ainusündinud, eksisteerinud koos Isaga ajastute algusest (Joh. 1:1; Joh. 1:18; Joh 1:14). PÜHA VAIM lähtub mõlemast, nii Isast kui Pojast ja Ta on igavene (Joh. 14:16; Joh. 15:26).

Inimene on loodud olend, kes on tehtud Jumala näo järele, Tema sarnaseks. Läbi Aadama üleastumise ning langemise tuli patt maailma. Piibel ütleb, et kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma ning, et Ei ole ühtegi õiget, ei ühtainustki (Rom. 3:10; Rom. 3:23). Jeesus Kristus, Jumala Poeg on ilmunud, et tühistada kuradi teod ja andis oma elu ja valas oma vere, et lunastada inimene ning taastada ta suhe Jumalaga (Rom. 5:14, 1.Joh. 3:8). Pääste on Jumala kingitus ja and inimestele, ei sõltu tegudest ega seadusest, vaid on tegev armu läbi usust Kristusesse Jeesusesse, mille tulemuseks on Jumalale meelepärased teod (Ef. 2:8-10).

Inimese esimene samm päästmisele on jumalik kahetsus, mis toodab meeleparandust. Uuesti sündimise kogemus on hädavajalik kõikidele inimestele ja see toob esile uue elu (2.Kor. 7:10; Joh.3:3-5; 1.Joh. 5:12).

Veega ristimine on avalik tunnistus sinu usust Issandasse Jeesusesse ning toimub üleni vee alla kastmisega. See on meie Issanda otsene käsk ja on mõeldud ainult usklikele. See talitus sümboliseerib kristlase samastumist Kristusega Tema surmas, matmises ja ülestõusmises (Matteuse 28:19; Rooma 6:4; Kolosslastele 2:12; Apostlite teod 8:36–39).

Veega ristimisel tunnistame: „Sinu usu põhjal Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala Pojasse, ja tema volituse alusel ristin ma sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu Nimesse, Jeesuse nimel. Aamen.”

Leivamurdmine on Jeesuse poolt oluline käsk, mida kogudus järjepidevalt peab võtma, kuni Jeesus tuleb tagasi. See leivast ja karikast osasaamine on mõeldud kristlastele ja on sümboolne meeldetuletus sellest, et Jeesus andis oma ihu, mis murti meie eest ning karikas sümboliseerib Jeesuse verd, mille Ta valas meie eest. (1.Korintlastele 11:23-26, Matteuse 26:26-28)

Püha Vaimu ja tulega ristimine on Jumala kingitus kõigile selle ajastu usklikele, nagu Issand Jeesus Kristus on lubanud ja see võetakse vastu pärast uut sündi. Selle esmaseks tõestuseks on teistes keeltes rääkimine, Püha Vaimu õhutusel (Matteuse 3:11; Johannese 14:16,17; Apostlite teod 1:8; Ap 2:38,39; Apostlite teod 19:1). –7; Apostlite teod 2:1–4).

Piibel õpetab, et ilma pühitsuseta ei saa ükski inimene Issandat näha. Me usume pühitsusõpetust, mis on kindel, kuid järjepidev armu töö usklikus, mis algab uuestisünniga ja kestab kuni pääste ilmsikssaamiseni Kristuse tagasituleku päeval.  (Heebrea 12:14; 1.Tessaloonika 5:23; 2.Peetruse 3:18; 2.Korintlaste 3:18; Filiplastele 3:12–14; 1.Korintlaste 1:30).

Kogudus on Kristuse Ihu (Efestlastele 1:22-23, Koloslastele 1:18) ja koosneb usklikest, kes on maa peal edasi selleks, et viia lõpule Kristuse alustatud tööd ning levitada Jumala Kuningriiki, kuulutades evangeeliumi, kasvatades jüngreid, hoida Jumala Sõna Tõde ja Vaimu tööd au sees (Matteuse 28:19-20; 1.Timoteose 3:15). See on õigete kogu, kus teenitakse Jumalat, õhutatakse üksteist (Apostlite 13:1-3) ning mis on ehitatud selle ilmutuse kaljule, et Jeesus on Kristus ning surmavalla väravad ei võida seda ära… (Matteuse 16:18-19) Piibel julgustab meid mitte maha jätma oma koguduse kooskäimisi (Heebrea 10:26; Apostlite 2:42-47)

Tervenemine on antud inimkeha füüsiliste vaevuste parandamiseks ja see toimub Jumala väega usupalve ja käte pealepanemise kaudu. See on osa Kristuse lunastustööst ja iga koguduse liikme eesõigus ka tänapäeval (Jakoobuse 5:14,15; Markuse 16:18; Jesaja 53:4,5; Matteuse. 8:17; 1. Peetruse 2:24)

Inglid ütlesid Jeesuse jüngritele: “…See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat!” Ta tuleb peagi. Ja kui Ta tuleb, siis “…Kristuses surnud tõusevad üles esmalt: selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku…” (Ap. 1:11; 1.Tessalooniklastele 4:16,17).

Pärast viletsuse aega naaseb Ta maa peale kuningate Kuningana ja isandate Issandana ning valitseb koos oma pühadega, kellest saavad kuningad ja preestrid, tuhat aastat (Ilm. 5:10; 20:6).

Kui inimene patusena füüsiliselt sureb ilma Kristust vastu võtmata, siis on ta lootusetult ja igaveseks tulejärves kadunud ja seetõttu ei ole tal enam võimalust evangeeliumi kuulda ega meelt parandada (Luuka 16:23-24). Tulejärv sõna otseses mõttes (Ilm.20:15). Terminid “igavene” ja “ajastute ajastuteni”, mida kasutatakse tulejärves hukatute karistuse kestuse kirjeldamisel, kannavad sama lõputu olemasolu mõtet ja tähendust, mida kasutatakse pühade rõõmu ja igavese elu tähistamisel Jumala kestvas ligiolus (Heebrea 9:27; Ilm 19-20).